Usein Bodaninsky: Dallime mes rishikimesh

Nga Wikipedia, enciklopedia e lirë
[Redaktim i kontrolluar][Redaktim i kontrolluar]
Content deleted Content added
No edit summary
Shpëtim i burimeve 1 dhe etiketim 0 si të vdekura.) #IABot (v2.0
Rreshti 9: Rreshti 9:
* [http://vostokoved.academic.ru/108/БОДАНИНСКИЙ,_Усеин_Абдрефиевич Биобиблиографический словарь востоковедов — жертв политического террора в советский период. БОДАНИНСКИЙ, Усеин Абдрефиевич.]
* [http://vostokoved.academic.ru/108/БОДАНИНСКИЙ,_Усеин_Абдрефиевич Биобиблиографический словарь востоковедов — жертв политического террора в советский период. БОДАНИНСКИЙ, Усеин Абдрефиевич.]
* [http://www.milli-firka.org/content/ED/title/Усеин-Боданинский/ Усеин Боданинский]
* [http://www.milli-firka.org/content/ED/title/Усеин-Боданинский/ Усеин Боданинский]
* [http://www.crimeancraft.qirim.org/sergiler/bodaninskyi.htm Памяти Усеина Боданинского (1877—1938)]
* [https://web.archive.org/web/20160304033523/http://www.crimeancraft.qirim.org/sergiler/bodaninskyi.htm Памяти Усеина Боданинского (1877—1938)]


[[Kategoria: Lindje 1877]]
[[Kategoria: Lindje 1877]]

Versioni i datës 10 shtator 2019 11:15

Usein Bodaninsky (1 dhjetor 1877 - 17 prill 1938) ishte historiani, artisti, kritiku i artit dhe etnografi i Krimesë, drejtori i parë i Muzeut të Pallatit Bakhchisaray. Emri i plotë në stilin rus: Usein Abdrefievich Bodainsky (Rusisht: Усеин Абдрефиевич Боданинский); në Crimean Tatarisht: Üsein Abdurefi oğlu Bodaninskiy, Усеин Абдурефи огълу Боданинский. Mbiemri i tij është i rrjedhjes toponimike në gjuhën ruse dhe nënkupton "nga Bodana". 'Üsein' është një variant i 'Huseinit'.

Usein ka lindur në Krimea, në fshatin Badana (Bodana) të Simferopol uyezd (qarkut), Guvernator i Tauridës, Perandoria Ruse, tani Perovo (Qarku Simferopol).

Në vitin 1937 ai u arrestua, u akuzua për aktivitete nacionaliste anti-sovjetike dhe u qëllua pa gjyq, akuzuar shpejt sipas listave të shtënat e Stalinit, së bashku me një numër përfaqësuesish të tjerë të shquar të kulturës tatarike të Krimesë: Асан Сабри Авава, Якуб Аблямитов, Якуб Азизов, Осман Акчокраклы, Рамазан Александрович, Ягъя Байрашевский, Джафер Гафаров, Керим Джемалединов, Сулейман Идрисов, Ибраим Исмаилов, Абдулла Лятиф-заде, Февзи Мусаниф, Мамут Недим, Абдураим Самединов, Ильяс Тархан, Сервер Трупчу, Сеитджелиль Хаттатов, Билял Чагар etj.[1]

Referenca